Tüütu ja valulik konnasilm

 Eda Vähi
Jalaravi õde

 Oma töös jalaravi kabineti õena näen sageli patsiente, kelle jalalabal või varvastel on valulikud nahapaksendid. „Võta ära! Tõmba välja! Olen kõiki plaastreid proovinud! Ei saa juurikat kätte!“ ütlevad murelikud patsiendid. Samal ajal on nad veendunud, et valu tekitajaks on soolatüügas.

Millega on siis tegemist, et see järjest valulikumaks muutuv kindlate piirjoontega naha sarvkihi paksend jalalabal inimese kannatuste piirile viib? Kas see puuduliku verevarustuse tõttu moodustunud kiilukujuline sarvekiht, mis pärisnahasse tungib ja närvilõpmetele surudes liigesevalu tekitab, on ikkagi konnasilm või midagi muud? Jah, see on konnasilm ehk ladina keeles clavus.

 Konnasilma tekkepõhjused

Konnasilma valu on survest tingitud närvivalu. Konnasilm areneb esile võlvuva liigese või luise eendi kohale sagedamini kesk- ja vanemas eas.

Konnasilmad liigitatakse:

  • tavaline kõvanahaline konnasilm (clavus durus),
  • pehme konnasilm (clavus mollis),
  • kapillaariga konnasilm (clavus vasculare),
  • konnasilm kapillaari ja närviga (clavus neurovasculare),
  • konnasilm küüne all (clavus subunqualis),
  • konnasilm küünevalli ja küüne vahel (clavus perunqualis),
  • mosaiikkonnasilma kogumik (clavi milliares).

Soodustavaks teguriks on kehast lähtuvad probleemid, nagu jalalihaste düsbalanss, abduktorite nõrkus, varvaste painutajate düsfunktsioon, tallavõlvi lamenemisest ja ärritusest tingitud põletik, süvenevad muutused seoses Hallux Valgusega, artroos, plantarfastsiit, rasvapadja deformeerumine. Mainima peab ka hüppeliigese ülepronatsiooni ja süsteemse sidekoe nõrkuse sündroomiga ülemäärase kõrge jalavõlviga patsiente. Sellisel juhul ilmneb konnasilm enamasti juba lapseeas.

Ülalloetletud vaevused võivad konnasilma sümptomiga seoses panna käima pidevalt uueneva sümptomite ahela, kasutades ühtlasi kompensatsioonina valeasendit. Näiteks, paremal labajalal on tavaline valulik konnasilm väikesel varbal. See käivitab automaatsed kaitsereflektorid: et valu vältida, suunatakse kogu keha koormus vasakule jalalabale. Surve vasakule labajalale suureneb, samas „otsib“ vasak jalalaba uut tugiliigest, millele keha raskuskese suunata ja toetada. Peagi võib näha ka vasakul jalalabal nahapaksendit, mille keskel on konnasilmasarnane moodustis. Ring on täis. Valu tõttu püüab inimene instinktiivselt jala asendit muuta. Tulemuseks muutunud kõnnak ja püstiasend.

Survest väljavõlvunud liigestele areneb konnasilm. Varvaste väärasenditest tingituna võib konnasilm tekkida nii varvaste otstesse, peale kui päka liigestele (vt joonis 1). Varvaste selgmisel pinnal liigeste kohal moodustunud konnasilmad võivad üsna kergesti haavanduda.

Konnasilm ei ole nakkav

Konnasilma tuleb eristada soolatüükast (vt joonis 2), mis on viirushaigus. Soolatüügas (lad k verruca) levib niiskes ja ebahügieenilises keskkonnas, kus jalalabahügieeni jälgimine on koduste oludega võrreldes raskendatud, näiteks avalikud ujulad, saunad jt. Seetõttu on üldkasutatavates duši- ja riietusruumides soovitatav kasutada kaitseks kummijalatseid.

Soolatüükad esinevad enamasti nooremas eas, tihti ilmuvad nad nahale kobaratena mosaiigi sarnaselt. Konnasilm ja soolatüügas võivad esineda ka kõrvuti. Soodustavateks teguriteks on jalgade liighigistamine, lampjalgsus ja varvaste deformatsioonid.

Nii konnasilma kui soolatüüka vaevuste leevendamiseks on esmavajalik biomehhaanika põhimõtetest lähtuv surve jaotamine. Suur osa varvaste deformatsioonidest saab alguse hoolimatust jalatsivalikust (vt joonis 3).

Jalatseid peaks ostma alati pealelõunal, siis on jalg võrreldes hommikupoolikuga kuni 1,5 cm tursunud. Jalatsit tuleb proovida mõlemasse jalga ja otsustada ostu kasuks ainult siis, kui jalats igati mugav tundub. Ei tohiks loota sellele, et küll „käin sisse“.

Vastavalt olukorrale tuleb kasutada õiget jalatsit. Näiteks sportimiseks kasutada spordijalatseid, kus kannakapp on fikseeritud. Jalatsipaelad ja rihmad tuleks alati korralikult kinnitada, see hoiab jalatelje võimalikult stabiilses asendis ja aitab vältida hõõrdumist.

Konnasilma tekkimise põhjuseks võivad olla ka liiga tihedad sukad-sokid. Sokke kandes tuleb varvastele alati ruumi jätta, jälgida sokkide õmblusi, vajadusel kanda sokke pahempidi, et õmblus ei avaldaks survet. Kompressioonsukkade kandmisel jälgida, et need varbaid liigselt kokku ei suruks. Siin on tõhusaks abivahendiks lambavill või cellona (vt joonis 4).

 Jalasõbralik jalatsi valik ennetab konnasilmade teket

Protseduuri ja nõuande vajadusel abivahendite ning tugitaldade osas tasub pöörduda jalaravi kabinetti. Jalaravi kabinetis saab konkreetset abi ja leevendust vaevustele erinevate protseduuridega. Jalalaba vaatlus peab olema kompleksne – ainult see annab võimaluse õige ravi ja abivahendi valikuks. Haigla jalaravi kabinetis kuuluvad vajadusel meeskonda ka füsioterapeut ja taastusarst.

Jalakabinetis saab nõu ka jalavõimlemise kohta. Jalavõimlemine treenib jalalaba lihaseid, korrigeerib asendit ja on seetõttu olukorra ennetamiseks ja parandamiseks oluline. Vajalik on hinnangu andmine ka mõlemale jalalaba võlvile, et täpsemalt määratleda survet jagava abivahendi tüüp ja tugitalla vajadus. Eriti oluline on see diabeetikute ja teiste vähenenud tundlikkusega patsientide puhul. Jalakabinetis ja apteekides saab vajadusel head nõu, kuidas tavalise haavaplaastri abil valutaval kohal koormust vähendada, tasakaalustada ja elimineerida.

Juhul, kui konnasilm on tekkinud varvaste vahele, on kindlasti oluline varbaeraldaja (vt joonis 5). Selliseid eraldajaid on saadaval erinevatest materjalidest: levinumad on hüdrogeel silikoonist, vahtplastist. Ka kuju on võimalik valida endale kõige sobivam.

Varvaste eraldamiseks on väga hea materjal lambavill. Lambavilla abil saab tõhusalt muuta varvaste asendit ja vältida haudumist ning hõõrdumist. Lambavilla alternatiiviks on meditsiinis kasutatav sünteetiline kipsialune pehmendusmaterjal cellona.

Leevendust võib saada konnasilma plaastritest. Plaaster tuleb paigaldada täpselt konnasilma peale, kuna konnasilma ümbritsev terve nahk haavandub kergesti plaastri koostisesse kuuluva söövitava aine toimel. Oma töös näen sellist probleemi üsna sageli. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik konnasilmaplaastrite paigaldamisel. Diabeetikutele on konnasilmaplaastrid täielikult vastunäidustatud! Sama kehtib krüoteraapia kohta.

 Oluline on õige hooldus

Patsiendiõpetuse käigus soovitan olla pigem ettevaatlik mistahes ravi- ja abivahendi omaalgatuslikul kasutamisel. Näiteks, liigest kaitsva nahaaluse rasvapadja puudumisel võib küroteraapia järgse haavandi paranemine kujuneda aeganõudvaks ja kulukas. Käsimüügist saadaoleva abivahendi valikul nõustab apteegipersonal.

Oluline tähtsus on jalgade ja nahapaksendite igapäevasel kreemitamisel. Jalalaba ja nahapaksendeid tuleb regulaarselt kreemitada ning masseerida. Baaskreem tuleb valida vastavalt naha kuivusastmele. Nahapaksendite ja konnasilmade pehmendamiseks võib kasutada uureasisaldusega kreemi. Soovitatav on kreem kuiva nahapaksendi pehmendamiseks sisse masseerida.

Uurea kasulik mõju seisneb tema võimes epidermise sarvkihis vett siduda. Uureasisaldusega kreem pehmendab nahka, eemaldab osaliselt paksenenud nahakihi. Uureasisaldusega kreemil on ka väga head keratolüütilised omadused. Vesi tagab naha sileduse ja elastsuse. Kergem on probleeme ennetada, kui nendega võidelda.

Ida-Tallinna Keskhaigla jalaravi kabinettides töötavad õed on saanud Rootsis spetsiaalse koolituse abivahendite osas. Rootsis töötav podiaater Sigrid Viklund on jõudnud seda, Eestis veel üsna võõrast teemat, teadvustada ka suuremate Eesti haiglate õdedele ning samuti mitmetele tavapediküüri tegijatele. Seda selleks, et osata adekvaatset nõu anda konnasilmade, soolatüügaste ja teiste jalavaevuste leevendamise osas, ja selleks, et abivahendite kasutamine saaks loomulikuks osaks jalavaevuste leevendamisel. Samuti on oluline vabaneda eelarvamustest, mis jalalabaga kompleksse hoolduse- ja ravi arengut takistab.

Tuleb leida sobiv abivahend

Konnasilmast vabanemise puhul on kõige olulisem leevendada survet, mis on konnasilma tekkimise põhjuseks. Oluline on leida sobiv abivahend, mis aitab parandada probleemi. Abivahendeid tuleb kanda aktiivsel ajal nii kodus, tööl kui matkarajal.

  • Abivahend võimaldab tuge ja kaitset.
  • Võimaldab paremat asendit jäsemele.
  • Vähendab liigeste koormust.
  • Aitab vältida deformatsiooni teket/süvenemist/taasteket.
  • Parandab toimetulekut ja elukvaliteeti.

Allikas: Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba

Loe veel

2018-06-01T08:00:05+00:00