Jalahooldusest krooniliste haiguste korral

Erika Gering, MA
jalaraviõde
Jalaravi Kliinik 

Jalahoolduses krooniliste haiguste korral tuleb arvestada, millised on nendest haigustest tingitud sagedamini esinevad jalalabaprobleemid. Olenemata kroonilise haiguse süsteemsusest või lokalisatsioonist mõjutab see kogu organismi. Erinevate haiguste mõju jalgadele ja jalahooldusele võib väljenduda ka selles, et esmase haiguse tõttu ei ole patsiendil võimalik oma naha ja jalgade eest piisavalt hoolitseda. Sellisel juhul vajab patsient abilist, kes aitab tal kodustes oludes jalahooldust teha. Kui patsiendi või abistaja oskustest või võimalustest jääb väheks, tuleks pöörduda jalaraviõe või jalaspetsialisti poole.

Jalgade hooldamisega tegelevad jalaraviõed. Jalahooldusprotseduuri käigus tegeletakse jalanaha ja küüntega, jalahoolduse tulemusena säilitatakse ja parandatakse naha terviklikkust, samuti nõustatakse patsienti, antakse juhised koduseks jalahoolduseks ning soovitatakse sobivaid abivahendeid. Nõustamisel tuleb arvestada, et õpetus oleks patsiendile arusaadav ja soovitatud tegevused kodustes oludes tehtavad.

Kroonilised haigused mõjutavad nii nahka kui ka luid ja liigeseid. Jalanahka mõjutab näiteks diabeet, mis tekitab tundlikkuse ja verevarustuse häireid, mille tulemusena võivad tekkida jalahaavandid. Psoriaas kiirendab pindmiste nahakihtide suremist ja eemaldumist, mis väljendub kestendamisena jalatallal. Nahaseen, mis läheb kergesti üle küüneseeneks ja vastupidi, mõjutab naha välimust kestendamise või värvimuutusega küüntel. Reumaatilised haigused on eriti fataalse kuluga ja nende tõttu võivad jalalabad deformeeruda. Kroonilised vereringehäired põhjustavad tavaliselt puuduliku ravi ja nahahoolduse tõttu säärehaavandeid.

Jalahooldusega mõjutatakse pindmiselt naha ja küünte normaalseid eneseregulatsioonimehhanisme, parandatakse naha esteetilist väljanägemist, aga säilitatakse ka inimese liikumisvõime. Nii koduse kui ka protseduurikabinetis tehtava õigeaegse ja korrektse jalahooldusega tagatakse inimese jalgade tervis. Jalgadel toimunud muutused, kaasuvad haigused, valu ja labajala deformatsioonid mõjutavad inimese kõnnimustrit. Kui patsient ei saa normaalselt ja ilma valuta kõndida, hakkab ta liikumist vältima, tekitades sellega endale terviseriski. Istuva ja liikumatu eluviisiga tekivad omakorda erinevad terviseprobleemid.

Liikudes on kehal kergem

Keskmine inimene kõnnib elu jooksul vähemalt ühe tiiru ümber maakera, aktiivsemad rohkemgi. Igapäevase liikumise olulisust rõhutatakse pidevalt, soovitatakse liikuda kas teatud aja või arvu samme päevas. Inimesed istuvad palju mugavusest, aga ka seetõttu, et tänapäevane eluviis ja töö iseloom seda soodustavad. Istuva eluviisi mõju tervisele ja ka seost krooniliste haigustega on palju uuritud. Esimesed uuringud tegi tänapäevase biomehaanika „isa“ Giovanni Alfonso Borelli koos esimese teadaoleva töömeditsiiniuurija Bernardino Ramazziniga umbes 300 aastat tagasi. Nende tööd tõid juba siis välja liikumise ja paigalseismise seosed tervisega ning neid teadmisi on vaadeldud ja aluseks võetud tänapäevastes uuringutes.

Tänapäeval uuritakse liikumise mõju tervisele väga erinevatest vaatenurkadest. Liikumine on oluline, sest kõndides kergendame oma südame tööd. Säärelihaseid nimetatakse keha teiseks südameks! Intensiivse kõndimisega tekib säärelihaste töö tulemusena n-ö pumbafunktsioon. Rütmiliste kokkutõmmetega aitavad lihased verd alajäsemetest ülespoole pumbata.

Inimesed, püüdes oma südant mitte koormata ja väsitada, valivad rahuliku kulgemise ja istuva eluviisi, arvates, et säästavad sellega oma südant. Tegelikkuses on inimene loodud liikuma. Süda pumpab verd ja see ringleb organismis. Püstiasendis liigub veri gravitatsiooni tõttu kergesti allapoole. Kuidas veri üles tagasi tuleb? Selleks peab süda täiskoormusel töötama. Kõndides paneme sääremarjapumba tööle ja kergendame südame tööd. Praktilise näitena võiks kujutleda sõitmist ühistranspordis, seistes tund aega. Võrdlusena kujutleda kõndimist ja liikumist sama aja jooksul. Liikudes on kehal kergem.

Istuva eluviisi ja jalalabaprobleemide vahel on leitud tugev seos. Samuti näitavad uuringute tulemused väga tugevat seost istuva eluviisi ja diabeetiliste haavandite tekke vahel jalatallal. Diabeetikute jalaprobleemid ja haavandite ennetamine on meditsiinis väga olulisel kohal, kuna diabeedi tüsistused ja amputatsioonid on suur koormus tervishoiusüsteemile.

Jalgade tähtsus kehale, tervisele ja ka krooniliste haiguste kulule saab tavaliselt selgeks alles siis, kui jalaprobleemid on juba avaldunud ja inimene ei saa enam normaalselt liikuda. Järelikult tuleb jalgade tervise eest  regulaarselt hoolitseda, et säilitada liikumisvõime. Kui kaasuvate haiguste tõttu, teadmatusest või ka lihtsalt laiskusest on jalgade ja jalanaha seisund halvenenud, siis on õige jalahooldus vajalik mitte ainult naha terviklikkuse säilitamiseks, vaid ka kahjustunud naha taastamiseks.

Naha seisundit mõjutavad mitmed eri tegurid

Naha terviklikkusest rääkides ei tohi unustada ka seda, milline näeb välja terve nahk ja mis on selle funktsioon. Arvestada tuleb ka vananeva naha omapärasid. Naha normaalset terviklikkust on suhteliselt kerge säilitada ja taastada elementaarse hügieeni ning naha kreemitamisega. Kui aga tegemist on jalalaba deformatsioonidega, siis tuleb võtta kasutusele erinevad tehnikad alates õigetest, jalga toetavatest jalanõudest ja tallatugedest kuni muude individuaalsete abivahenditeni, et võimaldada valuvaba kõnd.

Nahk on keha suurim organ. Naha põhiline omadus on kaitse väliskeskkonna eest, aga ka termoregulatsioon, tundlikkus, D-vitamiini süntees. Nahal on omadus muutuda väliste stressorite tulemusena paksemaks. Valest jalanõust tekkiv surve jalatallale on samuti stressor ning suurenenud survega kohtadesse tekivad nahapaksendid. Kui stressoreid on palju või on nende mõju nahale liiga pikaajaline, siis kahjustub naha terviklikkus ja loomulik kaitsebarjäär ning nahk on vastuvõtlikum välistele mõjutajatele. Samuti on naha osa küüned, mis kaitsevad varbatipu luid.

Nahka mõjutavad erinevad haigused ja mõnikord võib mõju olla ka teisene ehk esmase haiguse tulemusel ei ole inimesel võimalik piisavalt oma naha eest hoolitseda. Nahka mõjutavad nii organismi üldseisund, süsteemsed haigused (nt reumatoidartriit, Parkinsoni tõbi jt) kui ka nahahaigused (nt küüneseen, nahaseen, nakkav mollusk jt). Nahahaigusega patsiendi probleem võib olla ainult haiguse tõttu tekkinud ebameeldiv välimus, aga ka sügelus või valu. Küüntel väljendunud kahjustused võisid alata juba palju aega enne nende avaldumist. Mõnikord on nähtava haiguspildi tekkimisel kahjustava faktori mõju juba lõppenud. Küüntel võib esineda erinevaid arenguhäireid, mis muudavad küünte vormi ja struktuuri. Nagu haigused, nii võivad ka mitmed välistegurid mõjutada küünte kasvu ja seisundit.

Lisaks kroonilistele haigustele võivad nahasümptomid väljenduda ka mõnede psüühiliste häirete haiguspildis. Naha välimus ja naha haigestumine võib oluliselt mõjutada inimese tundeelu. Tavalisemad psüühilised väljendused on masendus, rõhutustunne, sotsiaalsed foobiad jne. Stress mõjub kahjulikult nahahaiguse kulule ja aeglustab ravi toimet.

Kuigi esmamulje patsiendist, arvestades tema sugu, vanust ja üldist olekut, võib viidata mõnele nahahaiguse diagnoosile, ei tohi õde oma kahtlusi diagnoosiks formuleerida. Haiguste diagnoosi paneb arst! Sellegipoolest võib patsiendiga vesteldes selgitada välja tema teadmised oma naha seisundi ja selle häirete kohta ning vajadusel soovitada pöörduda arsti vastuvõtule. Vestluses võiks pöörata tähelepanu häire kestusele: äge või pikka aega kestnud häire.

 

Erilist tähelepanu vajavad diabeedihaigete jalad

Erilist tähelepanu tuleb pöörata diabeedihaigetele. Diabeetilise jala all mõistame diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud hüperglükeemiast ja mille tulemusel on tekkinud närvide ja veresoonte kahjustused, mis võivad viia amputatsioonideni.

Diabeet on energiaainevahetushäire vere suurenenud suhkrusisaldusega. Lisanduvad häired sahhariidi-, rasva- ja valguainevahetuses, mis omakorda tekitavad väsimust, jalavalusid, vastuvõtlikkust põletikele, tundetust jalalabades, suurenenud infektsiooniohtu. Häirete tõttu lihaste ainevahetuses tekib lihasatroofia, mis viib jalalaba koormusjaotuse muutumiseni – tekivad muutused jäsemete biomehaanikas. Suurenenud rõhuga piirkondadesse hakkab intensiivselt moodustuma hüperkeratoos ehk kallus (callus). Suureneb koormus metatarsaalliigestele. Kuna ka nahk on liiga kuiv, siis võib survepiirkonda paksendi sisse tekkida konnasilm (clavus) või haavand (ulcus).

Diabeetilise jala hoolduses tuleb pidada meeles, et liiga rasvase kreemi kasutamisel võivad ummistuda naha higinäärmed. Üleliigne soojus ei pääse nahast välja, naha olukord halveneb ja tundlikkus väheneb veelgi. Välja kujuneb anhidroos ehk higistamisvõimetus. Nahk kuivab, kaotab elastsuse, praguneb ja on seetõttu vastuvõtlik vigastustele. Valikuna võiks kasutada uureasisaldusega jalakreeme, kuna need imenduvad paremini nahka ega ummista poore, või vahtkreeme.

Jalgu tuleb pesta ja kreemitada iga päev

Jalahoolitsusel krooniliste haiguste korral kehtivad samasugused põhimõtted nagu tervete jalgade korral. Kõigepealt on vaja mõista, miks üldse jalahooldust tehakse ja mida sellega soovitakse saavutada. Kas hoolduse peamine fookus on naha terviklikkuse säilitamine või taastamine? Kas probleemid on ajutise iseloomuga ja tekkinud näiteks valede jalanõude kandmisest, varbaküünte valest lõikamistehnikatest või on jalgadel juba pikemat aega kroonilise iseloomuga probleemid? Kui tegemist on jalalaba luude deformatsioonidega või jalavaluga, siis klassikalise jalahooldusega neid probleeme ei lahenda. Vaja on leida sobivad abivahendid, õiged jalanõud. Vajadusel küsida nõu jalaspetsialistilt.

Jalad tuleb hoida puhtad ja naha seisukord peab olema selline, et oleks tagatud naha normaalsed iseregulatsiooniprotsessid. Küüned peavad olema lõigatud sirgelt, arvestades varbatipu normaalset kumerust. Küüne optimaalne pikkus on selline, kus sõrmega vastu varba tippu vajutades on küüneserv tunda.

Kodune jalahooldus peaks algama naha ja küünte pehmendamisega. Selleks sobib jalavann. Jalavanni kestus jääb 5–20 minuti vahele. Vee temperatuur võiks olla umbes 38 kraadi, diabeetikutel mitte üle 34 kraadi. Kui jalad on vees liiga pikalt, siis tekib naha matseratsioon ja hooldust on raske teha. Vette võiks lisada nahka pehmendavaid ja pindmisi nahakihte avavaid aineid. Hästi sobivad uureasisaldusega jalavannivedelikud või -soolad, mis avavad naha pindmised kihid, nii on protseduuri kergem läbi viia. Jalahoolduse käigus lõigatakse küüned, aga küünenurki ei tohi liigselt ümardada. Raspeldades kas pimsskivi või kannaraspliga eemaldatakse jalalabalt surnud nahakihid. Kogu protseduur lõpetatakse naha kreemitamisega, aga kreemi ei tohi kanda varvaste vahele, sest see võib tekitada haudumist.

Igapäevases jalahügieenis järgitakse põhimõtet, et jalgu tuleb pesta iga päev ja kuiv nahk vajab kreemitamist samuti iga päev. Varbaküüned kasvavad tavaliselt 1 mm kuus, mis tähendab, et keskmine lõikamise sagedus on üks kord kolme kuni nelja nädala tagant. Jalataldadele tekkinud paksendeid või karedat nahka tuleb vähemalt korra nädalas pimsskivi või kannaraspliga pindmiselt kergelt lihvida. Raspeldamise käigus eemaldatakse ainult pindmine surnud ja kare nahk. Paksendit ei tohi kogu sügavuses maha lihvida, kuna see on tekkinud naha kaitsefunktsiooni tulemusena jalatalla survepunktidesse. Paksendite liiga tugeva töötluse ja eemaldamise tagajärjel kiireneb üleliigse naha taasteke töödeldud piirkonnas. Hooldusprotseduuri saab läbi viia nii käsitsi kui ka õigeid instrumente või spetsiaalseid elektrilisi jalahoolduse aparaate kasutades.

Jalgu ei taheta tavaliselt kreemitada selle tõttu, et inimestele ei meeldi jalgadele jääv niiske ja kreemine tunne. Tänapäeval on valikuvõimalusena vahtkreemid, mis imenduvad kiiresti ja ei jäta nahale rasvast kihti. Diabeetilise jala puhul sobib vahtkreem eriti hästi.

Kokkuvõtteks Kõik jalaprobleemidega patsiendid peaksid oma jalgu õigesti ja regulaarselt hooldama. Kuna erinevate haiguste mõju jalgadele ja võimele jalgu hooldada võib väljenduda selles, et esmase haiguse tulemusena ei see patsient piisavalt oma naha ja jalgade eest hoolitseda, siis vajab patsient abilist, kes aitab tal kodustes oludes jalahooldust teha. Kui patsiendi või abistaja oskustest või võimalustest jääb väheks, tuleks pöörduda jalaraviõe või jalaspetsialisti poole. Kergel sammul läbi elu kannavad meid ainult terved jalad!

Kasutatud kirjandus

  1. Hannuksela M, Reunala T, Karvonen J, Suhonen R. Nahahaigused. Tallinn: Medicina, 2010.
  2. Henshawa FR, Bostanb LE, Worsleyb PR, Baderb SL. Evaluating the effects of sedentary behaviour on plantar skin health in people with diabetes. Journal of Tissue Viability 2020.
  3. Kasović M, Štefan L, Zvonař M. More Time Spent in Sedentary Behaviors is Associated with Higher Plantar Pressures in Older Women. International Journal of Environmental Research and Public Health 2020.
  4. Liukkonen I, Saarikoski R. Terved jalad. Tallinn: Medicina, 2008.
  5. McLafferty E, Hendry C, Farley A. The integumentary system: anatomy, physiology and function of skin. Nursing Standard. 2012; 27 (3): 35–42.
  6. Mustajoki M, Maanselkä S, Alila A, Hyvarinen S, Huutunen R, Rasimus M. Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina, 2009.
  7. Juhendmaterjal patsiendile. Eesti Reumatoloogia Selts, 2008.
  8. Scholz N. Lehrbuch und Bildatlas für die Podologie. Verlag Neuer Merkur GmbH, 2003.
  9. Stolt M, Suhonen R, Puukka P, Viitanen M, Voutilainen P, Leino-Kilpi H. Foot health and self-care activities of older people in home care. Journal of Clinical Nursing 2012; 21: 3082–3095.
  10. Viir R, Pääsuke M, Rajaleid K. (2008). https://www.sedentarybehaviour.org/2013/05/17/measuring-muscle-visco-elasticity-in-horizontal-bed-rest-model-for-better-understanding-of-sedentary-life-style/ (11.10.2020).